Ajalugu



Esmateated asustusest

Juuru nimi tuleb juurest, nõnda vestab legend. Tõesti, praeguse Juuru kohal mühanud vanasti hiietammik, kuhu üks katoliku munk oli suurte kändude ja juurikate vahele ehitanud kabeli, mis oli hilisema kiriku eelkäijaks.

1200. aasta paiku kuulus paikkond muistse Harjumaa kaguosas metsa- ja sooderikkal alal asunud Loone muinaskihelkonda, pärast maa vallutamist aga Hageri kirikukihelkonda. Kui 1238. aasta paiku rajati Juuru kiriklik keskus koguduse ja kirikuga, moodustati ka eraldi Juuru kihelkond (praeguste Juuru, Kaiu ning osaliselt Kehtna, Käru ja Rapla valdade territoorium).

1241. aastast pärinevas Taani Hindamisraamatus leiab Juuru esmakordselt mainimst kui Juriz, järgnevatel sajanditel aga kui Jurenkulle, Jörden ja Juro. Samas raamatus leiavad mainimist ka järgmised siinsed külad: Atla (Attola), Helda (Helmet), Härgla (Herkial), Hõreda (Horaetha), Lõiuse (Leus), Mahtra (Mataros), Maidla (Mahethae), Pirgu (Casacus, Mekius, Kiarkiuer), Saaremõisa (Sarmus) ja Sadala (Sataial). Hiljem lisandusid: Vankse (Wangesel, 1425), Orguse (Orgas, 1489), Jaluse (Jallis, 1513) ja Kalda küla (Kalta, 1725).

Enamik külasid läänistati 13. sajandil ja moodustati järgnevatel sajanditel mõisavaldused: 1422 – Atla (sks. k. Attel), 1452 – Maidla (Maydel), 1468 – Mahtra (Machters), 1516 – Härgla (Herküll), 1627 – Hõreda (Hördel), 1662 – Pirgu (Pirk), 1682 – Juuru (Jörden), 1688 – Järlepa (Jerlep), 1709 – Saaremõisa (Sarmus) ja 1732 – Juuru kirikumõis (Pastorat Jörden).


Valla moodustamine

Kui 1816. aastal kaotati Eestimaa kubermangus pärisorjus, moodustati vallad, mis koosnesid ühe mõisa juurde kuuluvatest talupoegade kogukondadest: moodustati Juuru vald, mis koosnes Juuru ja Vankse külast. 1866. aasta vallaseadusega kaotati mõisike järelvalve ja otsustusõigus valla asjades ning taasloodi vallakohtud – valdadest said omavalitsused.

1891. aasta vallareformi tulemusena moodustati Juuru vald, kuhu kuulusid endised Atla, Hõreda, Härgla, Juuru, Järlepa, Maidla, Pirgu, Purila ja Seli vald. Esimene vallavanem oli Jüri Feldmann Orguse külast ja vallakirjutaja Bernhard Hansen (ooperilaulja Benno Hanseni isa). 1892. aastal ehitati uus paekivist vallamaja, kus asub ka vallavalitsus kaasaajal.

19. sajandi lõpukümnenditel kujunes Juuru Mihkli kiriku ümber koondunud asustus Juuru alevikuks. 1919. a maareformiga rajati Juuru mõisa juurde Juuru asundus. 1939. aasta vallareformiga liideti Juuru vallaga endisest Ingliste vallast Ingliste asundus ja Lau küla ning Kohila vallast Kärivere küla. Juuru vald kuulus Harjumaa koosseisu.

Pärast II maailmasõda, 1945. a loodi valdade allüksustena külanõukogud: Juuru valda moodustati Atla, Härgla ja Ingliste külanõukogu. Juuru alevik kuulus Atla külanõukogu koosseisu. 1950. a vallad kaotati, jäid külanõukogud. Külanõukogud arvati Rapla rajooni koosseisu. 1954. a ühendati senised kolm külanõukogu Juuru külanõukoguks. 1972. a liideti juurde Kaiu külanõukogu. Samaaegsel liideti aga Ingliste, Lau, Pae külad ja Hõreda asundus Kehtna ning Nõmme, Oola ja Purila küla Rapla külanõukoguga. 1977. a liideti Juuru küla ja asunudus ning osad pered Atla külast ja asundusest ning moodustati praegune Juuru alevik.

21. novembril 1991. aastal anti Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Juuru vallale omavalitsuslik staatus, vallavanemaks valiti Tõnu Runno, sekretärina jätkas Liia Riisalu. 1993. aastal eraldus Kaiu vald iseseisvaks vallaks.

.