Juuru Raamatukogu
 

registrikood
aadress
telefon
e-kiri
blogi
juhataja
lahtiolekuajad

75023875
Tallinna mnt 27, Juuru alevik, Juuru vald, 79401 Rapla maakond
484 4196
malle.talvoja@mail.ee
juururaamatukogu.blogspot.com
Malle Talvoja
T-R 11.00-18.00  |  L 11.00-15.00  |  P ja E suletud

Juuru Raamatukogu põhimäärus

Ajalugu
 

Juuru raamatukogu ajalugu ulatub 18. sajandisse. Raamatukogu olemasolu kinnitavad Tartu Kirjandusmuuseumi andmed. Asutatud Juuru Vene koguduse juurde 1889. aastal, kuid edaspidised andmed raamatukogu kohta puuduvad. 1905. aastast alates on olnud Juuru luteri koguduse juures omamoodi avalik raamatukogu. Selle raamatukogu asutas sakslasest õpetaja Brasche ning ta oli esmajoones mõeldud koguduse liikmetele vaimuliku sisuga kirjanduse levitamiseks. Ametlik luba raamatukogu avamiseks saadi 1909. aasta suvel. Esimeseks juhatajaks kinnitati Juuru vallakirjutaja Sellin. Raamatukogu asus Juuru vallamajas. 24. juunil 1958. a kolis raamatukogu vastvalminud Juuru kultuurimajja, kuhu oli kohandatud kaks ruumi Juuru raamatukogule. 1999. a 1. juunil, peale kapitaalremonti, kolis raamatukogu rahvamaja vasakusse tiiba. Raamatukogu sai veidi suuremad ja valgemad ning olmeliselt tänapäevasemad ruumid. 2001. a 1. juunil avati raamatukogu juurde Juuru valla esimene avalik internetipunkt.

 

140 aastat raamatukogu Juurus

2004. a detsembrikuu Juuru Valla Teatajas ilmunud E. Salmiste artikkel

Juuru kiriku ja kihelkonna kroonikas (1830-1934) on aastal 1864 pastor Johann Georg Bergi poolt kirja pandud järgmised read: „Asutasin sel aastal eestlaste jaoks laenuraamatukogu koos lugemistoaga. Seni ei ole see aga mingit vastukaja leidnud. Ka vennastekogudus paistab seda üritust pigem halvustavat. Rahvas ei ole veel küps sellisteks algatusteks". Ilmselt võib aga seda kroonikalõiku pidada faktiks, mis lubab Juuru rahvaraamatukogu vanusele lisada 25 aastat. Senine daatum 1889 langes aega, kui Juuru õigeusu koguduse juurde asutati oma raamatufond. Eestikeelse kirjasõna rahvale lähendamise kampaanias aastatel 1854-1859 jagati talupoegadele tasuta piibleid. Ka siis kurtis Berg, et piiblid võeti vastu võrdlemisi vastumeelselt, oldud „väga hapude nägudega". 1866. aastal oli Juuru kihelkonnas rahva kasutuses 600 piiblit, 1270 Uut Testamenti, 360 piiblilugu (Juuru kirikukroonika). Et Bergi raamatukogust hiljem kirjalikke tõendeid pole leitud, siis ilmselt see idee ei teostunud. Võib ka arvata, et rahvas ei olnud veel lugemiseks küps. Või segas Bergi kasin eesti keele oskus ja mitte kõige parem läbisaamine kogudusega, mis oli tekitanud umbusalduse õhkkonna ja välistas normaalse dialoogi tekkimise lugeja ja laenutaja vahel. Juuru raamatukogu aastapäevaürituse teemakohase näituse avamisel 13. detsembril esitas juhataja Malle Talvoja ülevaate raamatukogu senisest tegevusest. Selle materjali ja Mahtra Talurahvamuuseumi direktori Tiia Schmitte artikli „Juuru raamatukogu ajaloost" (täielik tekst avaldatud Mahtra infolehes 1990. aasta märtsis) põhjal on tehtud alljärgnev lühiülevaade. Tee raamatu juurde kulges raskelt. Rahvas oli harimatu ja vaene, elati ühest hädast teise. Ärksamad nägid rahvavalgustuslikus töös arenguvõtit. Juuru õigeusu raamatukogu ei leidnud suuremat avalikku kasutamist, vaid täitis rohkem kooli ja koguduse vajadusi. Uue sajandi hakul hakkas raamat üha rohkem levima ja kirikukroonikast võib 1907. aasta kohta saada teavet tolleaegse pastori Christfried Brasche märgetest: „Pastor loci asutas käesoleval aruandeaastal eestlastele rahvaraamatukogu, mis kõrgemalt poolt kinnitati ja vallarahva poolt usinasti kasutamist leiab. Raamatukogu lugejamaks on 5 kopikat kuus. Vahendid raamatute ostmiseks saadi enamuses müüdud raamatute hinnavahest (Masingu piibli eest – 9 raamatut), kuid 30 rubla olen ka ise selleks ohverdanud". Raamatukogu asus siis pastoraadis ja 1911. aasta aruandluse järgi oli fondis 420 köidet, neist vaimulikke 60, teaduslikke 50 ja ilukirjanduslikke 310, lugejaid umbes 500. Kogu töötas kuni 1910. aastani. Juriidiliselt lõppes kirikumõisa kogu tegevus aga alles 1921. aastal. Juuru Haridusseltsi moodustamise asutamiskoosolekul 1907. aastal tõsteti kohe üles raamatukogu asutamise idee. Läbi suurte raskuste suudeti avalik rahvaraamatukogu kubermanguvalitsuse loal avada alles 1909. aastal. Esimeseks raamatukoguhoidjaks sai Kaiust Juuru asunud vallakirjutaja M. Sellin. Pärast kaht tööaastat oli fondis vaid 300 köidet. 1918. aastal, saksa okupatsioonivägede lahkumisel, hävitati seegi väike kogu. Uus püsivam ajajärk raamatukogunduses algas 1923. aastast. Raamatukogu taastati, esimeseks juhatajaks sai Juuru Haridusseltsi juhataja Eduard Härm. Juuru võetakse avalike raamatukogude võrku alates 1925. aasta 21. aprillist. Raamatukogu moodustasid peakogu, mis asus haridusseltsi ruumides, ja osakonnad Härgla ja Mahtra koolimajades. 1929. aastast oli Härgla raamatukogu iseseisev. 1930. aastal tahtis ka Mahtra iseseisvuda, kuid ei vastanud avaliku raamatukogu nõuetele. 1932. aastal Harju maakonnavalitsuse otsusega anti Mahtra raamatukogu taas Juuru haridusseltsile, lisaks loodi osakond Hõreda- Paele. Raamatukogusid hakkas juhtima toimkond. 1935. aastal oli toimkonna eesotsas Juuru kooli juhataja Eduard Aus, abi Hans Tutt, kirjatoimetaja Helene Eesik ja abi Anton Kruusimägi. Hiljem kuulus toimkonda veel Hilda Freiman-Kadarik, Arved Bruns, August Tobijas ja Leida Mändsoo-Nipper. 1937. aastal oli raamatukogus 943 köidet ja lugejaid 224. Raamatukogu asus vallamajas. 17 aastat raamatukogu juhtinud Eduard Härm palus end 1940. aastal kohalt vabastada. Tema soov ka rahuldati ja raamatukogu juhatajaks sai Leida Rootsmaa, nõukogu hakkas juhtima Erna Kruuse. 1952. aasta 1. juunist asub juhatajana tööle Leida Jürgens. Selleks ajaks oli raamatufond läbi teinud suure puhastuse. Kõrvaldati kõik vaimulik, Eesti Vabariigi ajalugu ja tegevust sisaldav kirjandus, samuti läände läinud Eesti kirjanike teosed. Raamatukogudelt nõuti lisatööd näitagitatsiooni kujundamisel, sotsialistliku võistluse tabelite täitmist ja muud tegevust lähtuvalt uue korra ideoloogiast. Raamatukogu aktiivi kuulusid õpetajad Ants Kruusimägi, Erika Koik ja külanõukogu töötaja Hillar Mura. Raamatufond oli selleks ajaks kasvanud 4223 eksemplarini, lugejaid oli 291. Suursündmuseks oli 1958. aasta 24. juuni, kui raamatukogu kolis külanõukogu eesruumist vastvalminud Juuru kultuurimajja. Raamatukogu sai fondiruumi koos riiulitega ja lugemistoa spetsiaalselt ehitatud laenutusletiga. 1960. aastal lahkus perekondlikel põhjustel Leida Jürgens, kes oli sellel ametikohal töötanud 8 aastat. Uueks juhatajaks saab Aino Talving ja heaks abiliseks Juuru Keskkooli õppealajuhataja Erna Uudeküll, kes hakkas energiliselt osa võtma raamatukogu tööst. Aasta lõpuks oli lugejaid 328 ja raamatufondi suuruseks 6293 ühikut. 1978. aasta septembrist sai juhatajaks Hiie Post, 1981-1983 Marna Lott ja alates 1983. aasta detsembrist kuni tänaseni Malle Talvoja. Raamatukogu fondis on 11 000 raamatut ja lugejate arv ületab 400 piiri. Igal aastal ostetakse juurde umbes 500 raamatut. Juuru raamatukogu sai 1999. aastal avaramad ja korralikult renoveeritud ruumid, kaks aastat hiljem avati siin valla esimene avalik internetipunkt. Juuru rahvas on oma raamatukogu ja juhatajaga rahul. Alati saab head nõu ja soovitusi kirjanduse valikuks. Raamatukogu koostööpartnereiks ürituste korraldamisel on olnud rahvamaja, muuseum ja gümnaasium, kelle esindajaid Malle Talvoja ka tänas.